Inglisekeelne filosoofiline mõtiskelu rahvusvahelises supervisiooni ajakirjas, mille teemaks oli “Õppimine läbikukkumistest, vigadest ja fiaskodest.”
Minu mõttelõnga veeretas keerlema küsimus, et kui supervisioon on elukutse, mis tugineb refleksioonil ja õppimisel, siis kuidas sellesse süsteemi üleüldse mahutuvad mõisted “läbikukkumine” või “viga”. Mõnusat lugemist!

ANSE-2023-01-12_What is Failure in supervision

I was puzzled about the concept of failure in the context of supervision, as this is one of the professions, which is entirely based on reflection and learning.
What does it mean then, when a supervisor is talking about failure? And how does this word end up in our professional vocabulary at all?

This philosophical reverie was written for ANSE Journal VOLUME 6 – 2023 – ISSUE 1,  with the title Learning from Failures, Faults and Fiascos. Download the issue from HERE.

Loe edasi SIIT

Tants on olnud osa meie kultuurist aastatuhandeid – riituslikest tegevustest filigraansete tantsukoolkondadeni. Enamus inimesi seostab tantsimist füüsilise vormiga. Tõenäoselt on vähem neid, kes on kursis tantsu mõjuga meie vaimsele tervisele. Seejuures ei ole ka vahet, millist tantsulist stiili sa eelistad või kas sa tantsid üksi või grupiga.

Või kui nüüd väheke teaduslikumaks minna, siis tänasel päeval räägitakse järjest rohkem sellest, et mõttemaailm ja keha on teineteisega tihedas seoses. Mõtle niipidi, et kui sinu keha ja liikumise peamine kontrollsüsteem asub ajus, siis samamoodi võib sinu liikumisviis mõjutada seda, kuidas sa mõtled ja tunned. Kuidas? Näiteks tantsimine ….

… parandab meeleolu

Mitte ainult tants, vaid liikumine kõige laiemas tähenduses pakub meile võimaluse eneseväljenduseks, vabanemiseks, muutumiseks. Huvitav fakt ehk on see, et kui inimene hakkab ennast vabana tundma, vabanevad tema kehas õnnehormoonid, mis muuhulgas aitavad leevendada näiteks ärevust. Stressialandajatena on leitud tõhusatena aeroobsemad liikumisviisid. Samas liikumisviisid, kus on oluline teist inimest puudutada, pidavat vähendama nii stressi kui ärevust, ehk järelikult on suurepärased vaimse tervise parandajad.

… parandab mälu

Tantsimisel kasutab inimene kehamälu, ta peab järjepidevalt keskenduma liikumise muutumisele, jätma meelde kombinatsioone ja samme. See on minu maailmas üks mõistlikumaid võimalusi, kuidas parandada mälu, arendada loovust ja õppida õppima.

… aitab vähendada riski psüühiliste häirete tekkeks, sh dementsus

Tantsimine tõhustab aju füüsilist tervist, mis omakorda stabiliseerib meie üldist tervist.

Seda rivi saab jätkata märksõnadega enesekindluse ja sotsiaalsete oskuste paranemine, depressiooni alandamine, valuga toimetulek, kognitiivse võimekuse areng jne. Ja me ei rääkinudki veel füüsilise tervise boonustest. Tants loomulikult parandab lihastoonust ja kopsude tööd, vähendab südame-veresoonkonna haiguste tekke võimalust, arendab painduvust ja jõudu, rääkimata rühist, koordinatsioonist, motoorikast, vastupidavusest …

Ehk võta endale aeg ja leia endale tants. Ikka parema elu, tervise ja tuleviku nimel!

Viiteid uuringutele

Douka S, Zilidou V, Lilou O, Manou V. „Traditional Dance Improves the Physical Fitness and Well-Being of the Elderly. Frontiers in Aging Neuroscience”  https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fnagi.2019.00075/full

Goodill S. „The Evidence Base for Dance/Movement Theraphy in Mental Health Moving the Body of Knowledge” https://us.sagepub.com/sites/default/files/upm-assets/70430_book_item_70430.pdf

Salo A. „The Power of Dance: How Dance Effects Mental and Emotional Health and Self-Confidence in Young Adults” https://digscholarship.unco.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1192&context=theses

„Moderate physical activity linked to increases in metabolism across brain regions” https://www.nia.nih.gov/news/moderate-physical-activity-linked-increases-metabolism-across-brain-regions

]]> https://www.ehrenbusch.ee/the-art-of-movement-and-bridging/ Tue, 20 Sep 2022 00:00:00 +0000 https://ehrenbusch.ee/uusleht/the-art-of-movement-and-bridging/ Sigmund Freud’s more unknown quote says –

“The ego

is first and foremost a bodily ego; it is not merely a surface
entity but is itself the projection of a surface” (Freud,
1923).

I believe the human body is the physical manifestation of our
self. All our life experience is written to our body and movement
is visible in our outlook, choices and habits. We
tend to think, that we know and understand the world, react
and develop in life because of, and through our brain.
Very often we do not recognise the importance of our
bodies in this process. We may have forgotten past traumas
and successful experiences, but our body remembers
and gives us signs through various health conditions,
recognisable movement patterns, eating habits, etc.

Published in ANSE Journal, volume 3  – 2019 – issue 2
Link to download the given issue

This article is about storytelling as a practical tool. I shall give a short glimpse of the theoretical underpinning, and a practical example from my personal practice to illustrate the usage of this method.

Read the full article from the link below.

AJ 6-1 Ehrenbusch

ANSE Journal Vol.6-1, 2022
Find the full copy of the issue and download from HERE

1 question to the supervisor aka inspirational ideas to exit the crisis. Evelyn Soidla reminds us, that development starts from ourselves. The way you cope with your own feelings and thoughts reflects on the people you are working with as a leader or specialist. Evelyn is soon to be a coach and supervisor. This interview is made for the leaders to cope with the corona crisis in May 2020.

Inspiration to the leaders or how to exit the crisis successfully. Anne Õuemaa says, that fear is a feeling that should be taken seriously. Work motivation after the crisis could be found through dealing with the feelings of the leader and the workers. Anne gives practical advice on how to create a sharing culture in the team. This is the last video from the corona crisis series.

Taimi Elenurm on minu kolleeg ja superviisor. Superviisor on töötervise hoidja ja töökultuuri arendaja. Superviisor on eelkõige toeks juhtidele ja teistele inimestega tegelevatele spetsialistidele.

Vestlesime Taimiga paar nädalat tagasi, kui COVID piirangud olid rangemad kui täna ja ma küsisin Taimilt, et kuidas saab juht oma meeskonda ebatavalises või kriitilises olukorras toetada. Taimi tõi muuhulgas välja, et juhilt oodatakse meeskonna vastupidavuse hoidmist või loomist (resilience).
Minu jaoks oli huvitav, et vastupidavuse üks olulisi tegevusi juhi perspektiivist võib olla iseenda teadmatuse tunnistamine. Vahetu ja aus tunnistus – ma ei tea …. – võib keerulises olukorras avada uusi võimalusi. Sellistes olukordades aitab lahendusi näha just superviisor. (aprill 2020)